Eesti keele A2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud täiendkoolitus/ Individuaalõppe A2 — Ecomengrad Õppekeskus

Eesti keele A2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud täiendkoolitus/ Individuaalõppe A2

E
Õppeasutuse nimi:
ECOMENGRAD OÜ

Õppekava nimetus:
Eesti keele A2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud täiendkoolitus/ Individuaalõppe A2 

Õppekavarühm:
Keeleõpe.

Õppekava koostamise alus:

Euroopa keeleõppe raamdokument.

Õppe kogumaht ja õppe ülesehitus

Õppe kogumaht on 32 tundi.

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused

Õppijad, kes tahavad omandada eesti keelt igapäevases elus hakkamasaamiseks ja eesti keele A2-taseme eksami sooritamiseks.

Õppijate vastuvõtt toimub registreerimistaotluse alusel. Õpingute alustamise tingimuseks on algsed eesti keele teadmised ja Õppekeskus Ecomengrad suulise ja kirjaliku testi sooritamine.

Eesmärk

Koolituse lõpuks on õppija motiveeritud ja omandanud vajalikku keeleoskust eesti keele

A2-taseme eksami sooritamiseks.

Õpiväljundid

Koolituse lõpuks õppija:

  • saab aru eestikeelsetest lausetest ja igapäevaselt kasutatavatest väljenditest, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega (näiteks info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö).
  • saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel.
  • oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi.
  • on motiveeritud ja omab vajalikku keeleoskust eesti keele eksami tasemel A2 sooritamiseks.

Õppe sisu

  • Haridus: haridus ja koolielu; kooliaeg või õppimine; koolieelistused; edasiõppimine;

õpitulemused.

  • Elukutse, amet ja töö: amet ja töökoht; elukutse ja töökoht; tööpäev; tööülesanded.
  • Teenindus: teenindusasutused, lahtiolekuajad, teenused ja hinnad; põhiteenused;

toimingud pangas, postkontoris, juuksuris jm; teenuste eest tasumine; teenusetutvustused,

juhendid ja sildid.

  • Enesetunne, tervis ja heaolu: halb enesetunne ja arsti vastuvõtuajad; minu ja minu

lähedaste terviseseisund; apteegist ostmine, käsimüügiravimid ja ravimi infolehe

faktiteave.

  • Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus: huvid, hobid ja vaba aja veetmine;

liikumisharrastused, muusika maitsed ja lugemisharjumused; minu huvialad; faktiinfo

(kultuuri- või meelelahutusasutuse lahtiolekuajad, piletihind jmt); meelelahutusüritused ja

sünnipäeva tähistamine; meelelahutus- või kultuuriüritusele kutsumine.

  • Söök ja jook: igapäevased toitumisharjumused; söögi- ja joogikohtade asukoht,

lahtiolekuajad ja hinnaklass; restoranis laua broneerimine; menüü põhjal söögi ja joogi

tellimine; toitlusasutuses tasumine; päevapakkumised; söögilauas söögi ja joogi pakkumine

ja palumine; retseptide ümberkirjutamine.

  • Inimeste suhted ühiskonnas: sõnumite ja teadete jätmine ja edastamine; inimeste

kirjeldamine nii välimuselt kui muudelt omadustelt.

  • Keskkond, kohad, loodus, ilm: kodukoha asukoht; tee küsimine ja juhatamine; ilmateated ja ilma kirjeldamine; loomad, linnud ja taimed.
  • Kultuur ja keeled, keelte õppimine: kultuurisündmuste toimumise koht, aeg, piletihind ja

esinejad; kultuurisündmused; minu keeleoskused ja praktiseerimisvõimalused.

  • Reisimine, transport, vaatamisväärsused: ühistranspordi sõiduplaanid ja reisid; sõidupileti

ostmine ja sõidu sihtpunkt; tee küsimine ja juhatamine; ühistranspordi kasutamine;

vaatamisväärsused; hotellis toa broneerimine; puhkusereisilt postkaardi kirjutamine;

reisiteenuste eest tasumine.

KEELETEADMISED

  • Tegusõna pööramine olevikus ja lihtminevikus (jaatav ja eitav vorm), täismineviku kasutamine; tegusõna kõneviisid: kindel, tingiv, käskiv; tegusõna põhivormid ja neist tuletatavad vormid; ma-, da- infinitiivi kasutamine.
  • Eesti keele käänded: põhikäänded ja käänete moodustamise süsteemi loomine. Kohakäänded,nende küsimused ja kasutamine: seostamine tegusõnadega “tulema, minema, käima” ja kaassõnadega. Nimisõna käänete moodustamine ainsuses (nimetav, omastav, osastav, lühike sisseütlev) ja mitmuse nimetavas. Teiste ainsuse käänete moodustamine ja kasutamine.
  • Isikuliste ja küsivate asesõnade käänamine.
  • Arvsõnad. Põhiarvsõnade ja järgarvsõnade kasutamine nimetavas, omastavas, sees- ja alalütlevas käändes. Osastava kasutamine koos sihilise tegusõnaga. Aastaarvu ja kuupäeva kasutamine, vastused küsimustele millal? mitu? mitmes? mitmendal? mitmendas?
  • Õpitavate verbide rektsioon: käima kus?, mängima mida?, küsima kellelt?, aitama keda? jm.
  • Küsilausete moodustamine küsisõnadega: Kas? Kes? Mis? Kus? Millal? Kes mida teeb/mida tegi? Kes/mis on missugune?
  • Lauseõpetus: sõnade järjekord lauses (lihtlause).
  • Õigekiri: vene pärisnimede, riikide ja linnade nimetuste kirjutamine eesti keeles.
  • Eluloo kirjutamine, isikliku ankeedi ja teiste dokumentide täitmine, õnnitlustekstide kirjutamine, lühiteadete ja kirjade kirjutamine.

Õppemeetodid

Loengud, individuaalne töö, testid, kirjalikud ja suulised ülesanded.

Õppimise käigus omandatakse algtaseme keelekasutaja hea esmane keeleoskus. Kursuse läbimisel pööratakse tähelepanu nii lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- kui ka kuulamisoskuse arendamisele.

Põhirõhk on suhtluskeele arendamisel, vajaliku informatsiooni hankimise ja edastamise

võimalustel. Grammatika õppimine toimub vastavalt olukorrale, teemade kontekstis. Kursus

sisaldab suulisi ja kirjalikke ülesandeid (nii iseseisvat tööd kui ka paaristööd).

Sisaldab ka põhimõistete tutvustusi. Samuti on tähtis koht lugemis- ja kuulamisoskuste

arendamisel.

Õppekeskkond

Kursused viiakse läbi aadressil Mere pst.3 Sillamäel.

Õpetööks on sisustatud avarad, valgusküllased ja tehniliselt varustatud ruumid.

Õppeklassid on varustatud tänapäevaste koolitusvahenditega (mugavad õppelauad ja toolid, , sülearvutid,video- ja audiotehnika jm). Igale kursusele on ette valmistatud õppe-metoodiline materjal eesti keeles. Kõikides kasutatavates õpperuumides on traadita interneti kasutamise võimalus.

Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse sätestatud nõuetele. Koolitusruum ning sisustus sobib koolituse läbiviimiseks.

Õppematerjalid

Koolitusel osalejad saavad teemakohased jaotusmaterjalid paberkandjal kohapeal. Õppematerjalid sisaldavad ka praktiliste ülesannete ja koduste tööde kogumikku.

Põhiõpik on Inga Mangus, Merge Simmul. (2012). Tere jälle! Eesti keele õpik A1-A2. Tln: Puškini Instituut

Kursuse lisamaterjalid:

2. Aino Siirak. (1994). Eesti keele Grammatika tabelites. Tln: Pangloss I ja II osa

3. Õpetaja poolt koostatud õppematerjal

4. Eesti keele harjutustestid, A2-tase

6. Marju Ilves. (2008). Algaja keelekasutaja. A2-taseme eesti keele oskus. Tln: HTM ja Eesti   Keele Sihtasutus

7. Eesti keele tasemetestid. Aadressil http://web.meis.ee/testest/

8. Eesti keele tasemeeksami nõuded. Aadressil http://www.innove.ee/et/eesti-keeletasemeeksamid

9. www.keeleklikk.ee

10. Eesti-vene sõnaraamat https://www.eki.ee/dict/evs/

Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetod ja –kriteeriumid

Õppekava edukaks läbimiseks peab õppija osalema vähemalt 70% õppetundides ja sooritama kõik vajalikud ülesanned ning testid.

Positiivse tulemuse saavutamiseks tuleb väljundipõhises hindamises täita kõik

hindamiskriteeriumid.

Hinnatakse mitteeristavalt.

Hindamismeetod. Hindamiskriteerium.

Kuulamisharjutused (kuuldu mõistmine).

Õppija:

  • mõistab selgelt ja aeglaselt hääldatud fraase ja lauseid, mis seostuvad oluliste eluvaldkondadega (nt info perekonna kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö).
  • -mõistab ennustatava sisuga, lühikesi, lihtsaid ja selgelt hääldatud ütluseid.
  • suudab tabada enda jaoks tuttava valdkonna mõttevahetuse teema ja mõista mõnesid detaile, kui räägitakse aeglaselt ja selgelt.
  • mõistab lühikeste, lihtsate ja selgelt esitatud tekstide põhisisu.
  • saab aru igapäevaseid asju puudutavast ja selgelt esitatud numbri- jm faktiinfost.
  • mõistab lihtsaid juhiseid
  • mõistab põhimises lühikesi, aeglaselt ja selgelt esitatud salvestisi, mis puudutavad ennustatava sisuga igapäevaseid asju.
  • suudab tabada lihtsamat faktiinfot teleuudistes.
  • suudab tabada telesaadete teemavahetust ja põhisisu, mis esitatakse piltide või muu tugimaterjali taustal.

Lugemisharjutused (loetu mõistmine)

Õppija:

  • mõistab lühikesi, lihtsaid tekste, mis sisaldavad sagedasti kasutatavaid ja rahvusvahelise levikuga sõnu.
  • oskab leida eeldatavat faktiinfot lihtsatest igapäevatekstidest.
  • oskab leida kindlat harjumuspärast teavet igapäevatekstidest.
  • oskab nimestikest leida ja muust eristada vajalikku teavet.
  • mõistab lühikesi ja lihtsaid isiklikke kirju.
  • mõistab lihtsaid igapäevaseid juhiseid ning silte ja teateid avalikes kohtades.

Kõnelemise harjutused

(üldine rääkimisoskus)

Õppija:

  • oskab lihtsal viisil ning üldsõnaliselt väljenduda igapäevateemadel või oma huvivaldkonna teemade piires.
  • oskab kasutada sagedasemaid sõnu ning käibefraase.
  • oskab jutustava või kirjeldava teksti moodustamiseks kasutada sidumata lauseid või seob oma jutu lihtsate sidesõnade abil nagu „ja”, „aga”, „sest”, „et”.
  • suudab kaasa rääkida lihtsas igapäevasuhtluses, kui vestlus seisneb lihtsas ja otseses infovahetuses tuttaval teemal (nt töö ja vaba aeg)
  • oskab vahetada lühikesi lauseid, kuid ei suuda vestlust ülal hoida. Saab vestluspartnerist aru, kui too soostub selle nimel vaeva nägema ning öeldut lihtsustama.

Kirjalikud harjutused

(üldine kirjutamisoskus)

Õppija:

  • oskab kirjutada igapäevastel teemadel lihtsamaid fraase ja lauseid, ühendades neid lihtsate sidesõnadega nagu „ja”, „ning”, „aga”, „sest”, „et”.
  • oskab lihtsate fraaside ja lausetega kirjutada oma perekonnast, elutingimustest, haridusest ning praegusest ja eelmisest tööst.
  • oskab kirjutada lühikesi ja lihtsaid lugusid inimestest, asjadest ja oma igapäevaelust.
  • oskab üle küsida lihtsat faktiteavet.
  • oskab häälduspäraselt (kuigi mitte õigesti) kirjutada lühikesi sõnu, mis kuuluvad tema suulisesse sõnavarasse.
  • oskab kirjutada lühikesi lihtsaid sõnumeid, mis puudutavad igapäevaelu.
  • oskab kirjutada väga lihtsaid isiklikke kirju.
  • oskab täita lihtsaid isikuandmeid nõudvaid formulare.
  • oskab enda jaoks igapäevases teemavaldkonnas infot küsida ja infopärimisele vastata.

Koolituse läbimisel väljastatav dokument

Tunnistus väljastatakse õppijale juhul, kui õppija on osalenud vähemalt 70% õppetundidest ja

koolituse käigus hinnati õpiväljundite saavutatust ja õppija saavutas kõik õppekava õpetamiseks

nõutud õpiväljundid.

Tõend koolituses osalemise või selle läbimise kohta väljastatakse õppijale juhul, kui õppija on

osalenud vähem kui 70% õppetundidest ja koolituse käigus ei hinnatud õpiväljundite saavutatust või kui õppija ei saavutanud kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus

Kõrgharidus muu eriala taustaga, aga kus on omandatud täiendkoolituse kaudu eesti keele võõrkeelena õpetamiseks vajalikud teadmised ja oskused kolme viimase aasta

jooksul; eesti keele võõrkeelena õpetamise kogemus vähemalt kolm aastat.

Õppekava on kinnitatud 29.11.2019