Eesti keele B2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolitus

Õppeasutuse nimi:

ECOMENGRAD OÜ

Õppekava nimetus:

Eesti keele B2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolitus

Õppekavarühm:

Keeleõpe

Õpiväljundid:

Kursuse lõpuks õppija:

  • mõistab selgelt liigendatud juttu enamikel igapäevaelu, õppimise ja tööga seotud teemadel; mõistab suhteliselt keeruka ja pika üld- ja erialakeelse jutu põhisisu;
  • mõistab keerukamate tekstide põhisisu ja leiab olulist infot ning teeb nende põhjal üldistusi;
  • vestleb spontaanselt ja ladusalt emakeeles kõnelejatega oma huvivaldkonna teemadel ulatuslikku sõnavara kasutades ning väljendab ja põhjendab oma seisukohti tuttavates olukordades;
  • kirjutab oma huvivaldkonna teemade piires arusaadavat teksti, edastab infot ning kommenteerib ja põhjendab oma seisukohti.

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:

Õppijad, kes soovivad omandada eesti keelt B2-tasemel. Õppijate vastuvõtt toimub registreerimistaotluse alusel. Õpingute alustamise tingimuseks on B1-taseme keelekursuse lõpetamine viimase kahe aasta jooksul või riikliku B1-taseme eksami sooritamine või Keeltekeskuse Ecomengrad suulise ja kirjaliku tasemetesti sooritamine. Keeltekeskuses Ecomengrad sooritatakse kirjalik test Mare Kitsnik „Eesti keele töövihik“, Tallinn, 2012 ning suulise testi puhul kasutatakse eesti keele B1- taseme eksami suulise osa materjale SA Innove kodulehelt. Testi tulemusi hinnatakse järgmiselt: test on sooritatud, kui testitav on kogunud 60% võimalikust punktisummast.

Õppe kogumaht:

450 akadeemilist tundi, millest 250 tundi on auditoorset õpet ja 200 tundi on iseseisvat tööd.

Õppe sisu:

Üldteemad:

  • Endast ja teistest rääkimine (enda selge ja üksikasjalik tutvustamine: päritolu, rahvus, keeled, kodakondsus, pere, haridustee, töökoht, iseloom, välimus, hoiakud);
  • Haridus (Eesti haridussüsteem; elukestva õppe võimalused; elukutse valik);
  • Elukutse, amet ja töö (ametid, elukutsed; tööd puudutavad küsimused; töökoosolekud ja läbirääkimised; probleemsed olukorrad töökeskkonnas; töö ja elukutse vajalikkus);
  • Igapäevaelu, kodu ja kodukoht (suhted pereliikmete ja sõpradega; oma kodukoha plussid ja miinused; probleemsed situatsioonid elukohas ja probleemide lahendamine);
  • Enesetunne ja tervis (tervise ja enesetunde teemal vestlemine ja küsimuste esitamine; õnnetusjuhtumite kirjeldamine; arstiabi ja kindlustustoetuse taotlemine; kiirabi kutsumine);
  • Vaba aeg ja meelelahutus (huvialad ja meelelahutusviisid; huvitavad sündmused, raamatud, filmid, kultuuri- ja spordiüritused; vaba aja veetmise viisid);
  • Sisseostud ja hinnad (info hankimine ja jagamine poodide, nende asukoha, lahtiolekuaegade kohta, kaupade, nende hinna ja maksmistingimuste kohta; poodide, kaubamärkide, tootjate ja toodete eelised; reklaami viisid; teenuste ja kaupade ostmine);
  • Söök ja jook (pere ja kodukandi igapäevased toitumisharjumused, söögi- ja joogivalik pidulikeks puhkudeks; söögikohtade asukohad, lahtiolekuajad, hinnad; lemmiksöögikohad; laua broneerimine restoranis; menüü ja toidu tellimine; söögi ja joogi pakkumine; toiduretseptid);
  • Ühiskond (ühiskonna ja kogukonna struktuur; ajalehe keel, uudised, meedia, elektrooniline meedia, internet, arvutid, koduleheküljed, infoühiskond ja selle probleemid, haridussüsteem ja õppimisvõimalused);
  • Inimsuhted (küllakutse ja külaskäik, külaline ja võõrustaja, kohtumised inimestega, sõprus ja tutvus, suhtlemine ja Internet, tähtsad sündmused);
  • Keskkond, loodus, ilm (keskkonnareostus ja keskkonnakaitse; oma kodukoha, selle looduse ja vaatamisväärsuste kirjeldus; aastaaegade kirjeldus; ilmateade);
  • Kultuur ja keeled, keelte õppimine (oma rahvuskultuurist jutustamine, vaated võõrkeelte ja -kultuuride õppimisele);
  • Reisimine, transport, vaatamisväärsused (reisimisvõimalused, reisibürood ja pakutavad teenused, aktiivne puhkus, matkamine, vaatamisväärsused).

Keeleteadmised:

  • Nimisõnad: nimisõna käänamine ainsuses ja mitmuses; ühildumine omadus- ja arvsõnaga.
  • Tegusõnad: tegusõna pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus; tingiv-, käskiv- ja kaudne kõneviis; rektsioon; ühend- ja väljendverbid; ma- ja da-tegevusnimi; ma-tegevusnime käändelised vormid (-mas, -mast, -mata, -maks); modaalverbid.
  • Omadussõnad: omadussõna käänamine; omadussõna võrdlusastmed.
  • Arvsõnad: arvsõna käänamine; põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga.
  • Asesõnad: asesõna käänamine.
  • Määrsõnad: määrsõnade liigid; määrsõna võrdlusastmed.
  • Sidesõnad.
  • Kaassõnad: ees- ja tagasõnad.
  • Sõnamoodustus: liitsõnad; tuletised; tegija- ja teonimed.
  • Kujundlikud väljendid.
  • Lausemoodustus: liht- ja liitlaused; lauselühendid.
  • Kirjavahemärgid lauses.
  • Sünonüümid ja antonüümid.
  • Teksti stiil ja keel.

Õppetegevused osaoskuste kaupa:

Kirjutamine: isiklikud kirjad, poolametlikud kirjad (avaldused, seletuskirjad, järelepärimised, kaebused, ettepanekud, tänukirjad jm), teated, esseed, aruanded, ettekanded, protokollid, kokkuvõtted, artiklid, tegevuskavad, tööplaanid.

Lugemine: ajalehe- ja ajakirjatekstid, ametlikud ja poolametlikud kirjad, tööalased tekstid, kuulutused, teated, toote kasutusjuhendid.

Kuulamine: monoloogid, dialoogid, taustamüraga tekstid, erinevad uudised, telesaated, raadiosaated, poliitikasaated, meelelahutussaated, laulud, filmid.

Rääkimine: töövestlus, arutelud, läbirääkimised, kokkulepete saavutamine; olukordade, sündmuste, kogetu ja tunnete kirjeldamine; arvamuste avaldamine ja seisukohtade põhjendamine; intervjuu andmine, intervjuu läbiviimine; ettekannete pidamine.

Õppemeetodid:

Kursusel arendatakse rääkimis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust nii traditsioonilisi kui ka aktiivõppemeetodid kasutades. Õppemeetodi valik sõltub õppeülesandest ja enamasti kasutatakse kombineeritud meetodit. Aktiivõppemeetoditest kasutatakse rühma- ja paaristööd, rolli- ja keeleõppemänge, arutlust, väitlust, kõne esitamist. Traditsioonilistest meetoditest kasutatakse kuulamis-, lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- ja tõlkeharjutusi, loengut.

Iseseisva töö kirjeldus:

Iseseisev töö hõlmab: materjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õpetaja poolt antud ülesannetele; kontaktõppeks valmistumist. Õppijad valmistavad kursuse vältel ette suulisi ja kirjalikke koduülesandeid. Iseseisvalt jääb kodus õppimiseks sõnavara, grammatikaharjutused ja pikemad kirjalikud loovtööd, lisaks on vaja jälgida eestikeelseid tele- ja raadiosaateid, lugeda keerukamaid ajakirjanduslikke tekste ning praktiseerida kõnekeelt eesti keele kandjatega.

Õppekeskkond:

Kursused viiakse läbi aadressil Mere pst 3 Sillamäe.

Õpetööks on sisustatud avarad, valgusküllased ja tehniliselt varustatud ruumid.

Õppeklassid on varustatud tänapäevaste koolitusvahenditega (mugavad õppelauad ja toolid, tahvlid, diaprojektorid, grafoprojektorid, sülearvutid, video- ja audiotehnika jm). Kursusel osaleja saab B2 taseme õppimiseks vastava õpiku ja töövihiku. Koolitusgruppide suurused on erinevad ja sõltuvad kursuse sisust ja eesmärgist. Kõikides kasutatavates õpperuumides on traadita interneti kasutamise võimalus.

Koolitusruumid, õppetehnika ja -vahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõuetele. Koolitusruum ning sisustus sobivad koolituse läbiviimiseks.

Õppematerjalid:

Õppematerjalid sisaldavad ka praktiliste ülesannete ja koduste tööde kogumikku.

Põhiõpik on M Kitsnik „Eesti keele õpik B1, B2”, 2012 või M. Pesti, H. Ahi „K nagu Kihnu“, 2018

M. Kitsnik ,,Eesti keele töövihik. B1, B2“. Ilo, 2012

A.-R. Hausenberg, M. Ilves „Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2 – taseme eesti keele oskus“, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, 2008

Kursuse lisamaterjalid:

Eesti Keele Instituudi veebileht. http://portaal.eki.ee/

Eesti Keele Instituut. Sünonüümisõnastik. http://portaal.eki.ee/dict/synonyymid

Keelealased infomaterjalid. http://portaal.eki.ee/keelekogud.html

Eesti keele B2-taseme eksam. https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/eesti-keele-tasemeeksamid/

Eesti-vene sõnaraamat. https://sonaveeb.ee/

Vene-eesti sõnaraamat. https://sonaveeb.ee/?lang=ru

Eesti õigekeelsussõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/qs/

Võõrsõnade leksikon. http://www.eki.ee/dict/vsl/

Täiendkoolituse lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid:

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 75% kontakttundidest, pidevalt sooritatud kodused/iseseisvad ülesanded ning lõputesti sooritamine. Omandatud teadmisi hinnatakse kirjaliku testi ja suulise vestluse käigus. Lõputest sarnaneb riiklikule tasemeeksamile (kontrollitakse kõiki nelja osaoskust), seetõttu on hindamiskriteeriumid samad (100 võimalikust punktist tuleb saada vähemalt 60%).

Tunnistus väljastatakse õppijale, kes on 1) läbinud kursuse ja täitnud eelpool nimetatud tingimused, 2) tasunud kursuse eest.

Tõend väljastatakse õppijale, kes 1) on tundides osalenud vähem kui 75%, 2) ei ole omandanud lõputestiga kontrollitavaid teadmisi ning oskusi ega sooritanud nõutud ülesandeid.

Koolituse läbiviimiseks vajalik kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemus:

Eesti keele kursusi viivad läbi eesti filoloogid, eesti keele kui võõrkeele õpetajad või muu filoloogilise hariduse ja/või varasema täiskasvanutele eesti keele õpetamise kogemusega õpetajad.