Eesti keele õppekava B1-tasemele

Õppeasutuse nimi:
ECOMENGRAD OÜ 

Õppekava nimetus:
Eesti keele B1-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud täiendkoolitus. 

Õppekavarühm:
Keeleõpe, eesti keel võõrkeelena. 

Õppekava koostamise alus:

Euroopa keeleõppe raamdokument.

Õppe kogumaht

280 akadeemilist tundi, millest 180 tundi on auditoorset õpet ja 100 tundi iseseisvat tööd.

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:

Õppijad, kes soovivad omandada eesti keelt B1-tasemel. Õppijate vastuvõtt toimub registreerimistaotluse alusel. Õpingute alustamise tingimuseks on A2-taseme keelekursuse lõpetamine viimase kahe aasta jooksul või riikliku A2-taseme eksami sooritamine või Õppekeskus Ecomengrad suulise ja kirjaliku tasemetesti sooritamine.

Eesmärk

Koolituse lõpuks on õppija motiveeritud ja omandanud vajalikku keeleoskust eesti keele

B1-taseme eksami sooritamiseks.

Õpiväljundid

Iga koolituse edukalt läbinu oskab järgmist:
–   saab aru põhilisest infost selges tavakõnes tuttaval teemal, saab aru aeglaselt ja selgelt edastatud raadio- või telesaadete põhisisust.
–   saab aru tekstidest, mis koosnevad sagedamini esinevatest või oma töö või huvialadega seotud sõnadest.
–   oskab ettevalmistuseta vestelda tuttaval teemal.
–   oskab lihtsate lausetega kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja kavatsusi. Oskab esitada oma vaateid, lühidalt põhjendada ning selgitada oma seisukohti ja plaane, kuid argumenteeritud väitluses jääb veel hätta. Oskab edasi anda jutu, loetud või kuuldud teksti, kogetud sündmuse sisu.
– oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal. Oskab kirjutada isiklikku või lihtsat ametlikku kirja.

Õppe sisu:

B1-taseme eesti keele kursusel arendatakse nelja osaoskust: kirjutamine, kuulamine, lugemine ja rääkimine.Auditoorses õppes on põhirõhk kõne ja selle mõistmise arendamisel ning grammatika seaduspärasuste selgitamisel. Iseseisvalt jäetakse koju õppida sõnavara, teha grammatikaharjutusi ja kirjalikke loovtöid, lisaks on vaja jälgida eestikeelseid tele- ja raadiosaateid, lugeda lihtsamaid ajakirjanduslikke tekste ning praktiseerida kõnekeelt eesti keele kandjatega. 
Rääkimisoskuse ning eestikeelse kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamine toimub järgmistel teemadel:
–       Tutvumine ja tutvustamine. Tiitlid. Eesti nimed. Isikuandmed. Info enda, oma pere ja kodu kohta. Oma töö, asutuse ja töökaaslaste kirjeldamine. Info edastamine ja küsimine enda ja teiste hariduse, elukutse, ameti ja huvide kohta.
–       Haridus ja koolitee. Õppimisvõimalused.
–       Elukutse, amet ja töö. Elukutsevalik ja sobivus. Enda ja teiste töö kirjeldus. Minu tööpäev. Tööülesanded. Elulookirjeldus: töökogemus, hariduskäik. Elus tehtud kärjääri- ja õppimisvalikute põhjendamine. Tulevikuplaanid.
–       Teenindus ja teenindusasutused. Lahtiolekuajad, asukohad, teenuste liigid, hinnad ja raha. Sildid ja juhised. Info hankimine ja jagamine telefonis ja internetis. Pangas, postkontoris, juuksuris jm.
–       Igapäevaelu, kodu ja kodukoht. Koduümbruse kirjeldus, kodu ja kodukoha plussid ja miinused. Majapidamine. Perekond, lähedased ja kodune elu. Koolielu ja tööelu. Eluase. Elamistingimused. Külaliste kutsumine. Viisakusvestlus. Minu päev.
–       Enesetunne ja tervis. Arsti vastuvõtuajad. Apteegis. Ravimi infoleht. Enesetunde kirjeldus, kaebused. Kiirabi kutsumine. Isiklik hügieen.
–       Vaba aeg ja meelelahutus. Vaba aja sisustamise viisid, võimalused ja plaanid. Meelelahutuslikud, kultuurilised ja tervislikud harrastused. Enda eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Sündmuste, muljete kirjeldus.
–       Sisseostud ja hinnad. Info hankimine ja jagamine poodide, nende asukoha, lahtiolekuaegade kohta, kaupade, nende hinna ja maksmistingimuste kohta. Kaubad, mõõdud, suurusnumbrid. Ostude kirjeldus. Kauba hinna ja kvaliteedi võrdlus. Sooduspakkumised.
–       Söök ja jook. Söögikohtade asukohad, lahtiolekuajad, hinnad. Söögi- ja joogikohtade reklaamid, nende klientuur ja stiil. Toitumisharjumused. Laua broneerimine restoranis. Menüüd ja toidu tellimine. Söögi ja joogi pakkumine. Toiduretseptid.
–       Inimeste suhted ühiskonnas. Sõbrad ja sõpruskond. Rühmituse või organisatsiooni eesmärgid ja tegevused. Sündmuse kirjeldus.
–       Keskkond, kohad, loodus ja ilm. Info hankimine ja edastamine piirkonna, loodusobjektide, ilmaolude kohta. Keskkonnakaitse. Oma kodukoha, selle looduse ja vaatamisväärsuste kirjeldus. Piirkondade geograafia ja kultuurilised iseärasused. Ilmastik, kliima. Aastaaegade kirjeldus. Tee küsimine ja juhatamine. Ilmateade. Kaardid ja infovoldikud.
–       Kultuur, keeled ja keeleõpe. Eesti kultuur. Info hankimine kultuurisündmuste kohta. Kultuuriürituse kirjeldus.
–       Reisimine, transport, vaatamisväärsused. Ühistransport ja liiklus. Piiriülene reisimine, piirivalve, toll. Kohtade, piirkondade, huvipunktide kirjeldamine. Reisielamuse kirjeldus. 

Kirjutamine: Ankeetide, taotluste, registreerimisvormide täitmine. Info küsimine ametiasutustest. Müügikuulutuse, tööpakkumise jne koostamine. Ümbruse kirjeldus, minevikusündmuste kirjeldus. Lugemispäeviku sissekanne. Blogipostitus ürituse külastamise kohta. Kiri sõbrale reisilt. Tööpäeva kirjeldus. CV. Ametlik ja mitteametlik kiri. Kokkuvõte loetud artiklist. Lühiettekanne.

Sõnavara: Ülaltoodud kõnearendusteemade sõnavara. Sünonüümid ja antonüümid.

Grammatika: Käändsõnad: käänamine ainsuses ja mitmuses, ühildumine. Liitsõnade moodustamine ja käänamine. Tegija- ja teonimi. Omadussõnade võrdlusastmed. Põhi- ja järgarvud. Ortograafia põhireeglid. Hääldus. Tegusõna: pööramine olevikus, liht-, enne- ja täisminevikus. Tuleviku väljendamine. Ma- ja da-infinitiivi, kesksõnade kasutamine, ühend- ja väljendtegusõnad; kindel, käskiv ja kaudne kõneviis; umbisikuline tegumood. Sõnade järjekord lauses. Määrsõnad ja kaassõnad. Sidesõnad. Kirjavahemärkide kasutus – sissejuhatus. Küsisõnad.

Õppemeetodid:
Loengud, grupitöö (dialoogid), testid, kirjalikud ja suulised ülesanded.

Õppimise käigus omandatakse algtaseme keelekasutaja hea esmane keeleoskus. Kursuse läbimisel pööratakse tähelepanu nii lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- kui ka kuulamisoskuse arendamisele. Põhirõhk on suhtluskeele arendamisel, vajaliku informatsiooni hankimise ja edastamise võimalustel. Grammatika õppimine toimub vastavalt olukorrale, teemade kontekstis. Kursus sisaldab suulisi ja kirjalikke ülesandeid (nii iseseisvalt tööd kui ka kogu grupi vestlusi ja arutlusi). Sisaldab ka põhimõistete tutvustusi. Samuti on tähtis koht lugemis- ja kuulamisoskuste

arendamisel.

Õppekeskkond:
Kursused viiakse läbi aadressil Mere pst.3 Sillamäel.

Õpetööks on sisustatud avarad, valgusküllased ja tehniliselt varustatud ruumid.

Õppeklassid on varustatud tänapäevaste koolitusvahenditega (mugavad õppelauad ja toolid, kriiditahvlid, dataprojektorid, grafoprojektorid, sülearvutid,video ja audiotehnika jm). Igale kursusele on ette valmistatud õppe-metoodiline materjal eesti keeles. Koolitusgruppide suurused on erinevad ja sõltuvad kursuse sisust ja eesmärgist. Kõikides kasutatavates õpperuumides on traadita interneti kasutamise võimalus.

Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse sätestatud nõuetele. Koolitusruum ning sisustus sobib koolituse läbiviimiseks.

Iseseisva töö kirjeldus

Iseseisev töö hõlmab: materjali loenguvälise osa omandamist; kodutööd vastavalt õpetaja  poolt antud ülesannetele; kontaktõppeks valmistumine.

Õppematerjalid:

Koolitusel osalejad saavad teemakohased jaotusmaterjalid paberkandjal kohapeal. Õppematerjalid sisaldavad ka praktiliste ülesannete ja koduste tööde kogumikku.

Põhiõpik on M Kitsnik „Eesti keele õpik B1, B2”, 2012 või M. Simmul, I. Mangus „Tere taas!“, 2016 või M. Pesti, H. Ahi „E nagu Eesti“, 2015.
Kursuse lisamaterjalid:
2. https://www.keeletee.ee/coursemap
3. http://kohanemisprogramm.tlu.ee
4. https://www.integratsioon.ee/raamatukogu
5. https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/eesti-keele-tasemeeksamid/
6. Eesti Keele Sihtasutus 2014 “Eesti keele põhisõnavara sõnastik”, Eesti Keele Instituut
7. Eesti Keele Sihtasutus 2009 „Eesti keele seletav sõnaraamat”
8. Eesti Keele Instituut 2007. Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. „Eesti keele käsiraamat”
9. Eesti Keele Sihtasutus 2013 „Eesti õigekeelsussõnaraamat”
11. L. Kingissepp, M. Kitsnik „Naljaga pooleks”, 2006
12. L. Kingissepp, M. Kitsnik „Mängime ja keel saab selgeks”, 2015
13. S. Rammo, M. Teral, B. Klaas-Lang, M. Allik „Keel selgeks“, 2012 

Täiendkoolituse lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid:
Õppekeskus Ecomengrad väljastab kursusel osalejale tunnistuse juhul, kui õppija osales vähemalt 60 protsenti auditoorsetest tundidest ja sooritas edukalt kursuse lõpueksami. Lõpueksamil, mis sisaldab nii kirjutamise, kuulamise, lugemise kui ka kõnelemise osa, kontrollitakse ülaltoodud õpiväljundite omandamist. Eksam loetakse sooritatuks, kui õppija saavutab kokku vähemalt 60 protsenti maksimaalsest punktisummast, kusjuures ühegi osa punktide arv ei tohi olla väiksem kui 40 protsenti.
Tunnistusel märgitakse lõpetatud kursuse nimetus ja maht, kursuse toimumise aeg, osaleja nimi ja isikukood. Tunnistusele kirjutavad alla kursuse õpetaja ja õppekeskus Ecomengrad juhataja. Juhul kui osaleja ei sooritanud edukalt kursuse lõpueksamit ja/või ei osalenud nõutavas mahus tundides, väljastatakse talle kursuse lõpus tõend, millel märgitakse osaletud tundide arv. Tõendi allkirjastab õppekeskus Ecomengrad juhataja. 

Koolituse läbiviimiseks vajalik kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemus:
Eesti keele kursusi viivad läbi eesti filoloogid, eesti keele kui võõrkeele õpetajad või muu filoloogilise hariduse ja/või varasema täiskasvanutele eesti keele õpetamise kogemusega õpetajad.

Õppekava on kinnitatud  09.09.2019