Sotsiaalvaldkonna elukutsed: miks on tegevusjuhendajad ja hooldustöötajad Eestis nii nõutud

Eesti sotsiaal- ja hooldusteenuste valdkond on püsivas tõusus. Riiklikud reformid, kaasavate keskuste areng ja hooldusstandardite tõus on loonud suure nõudluse kvalifitseeritud spetsialistide järele: tegevusjuhendajad (Tegevusjuhendaja), hooldustöötajad (Hooldustöötaja) ja tugiisikud (Tugiisik).

Mida need elukutsed endast kujutavad, mille poolest need erinevad ja kuidas saada ametlik kvalifikatsioon?

1. Mis vahe on tegevusjuhendajal ja hooldustöötajal?

Kuigi mõlemad erialad kuuluvad inimeste abistamise valdkonda, erinevad nende tööülesanded oluliselt.

🌟 Tegevusjuhendaja (260 ak t)

• Sihtrühm: psüühiliste erivajadustega, autismispektri häirega või intellektipuudega inimesed.
• Peamine ülesanne: sotsiaalne kohanemine, igapäeva- ja tööoskuste arendamine, vaba aja ja loometegevuse korraldamine ning hoolealuse võimalikult suure iseseisvuse säilitamine.
• Töökohad: päevakeskused, erihoolekandeasutused, rehabilitatsioonikeskused ja sotsiaalsed töökojad.

🤝 Hooldustöötaja (200 ak t)

• Sihtrühm: eakad, operatsiooni või insuldi järel taastuvad patsiendid ning liikumispuudega inimesed.
• Peamine ülesanne: hügieeni- ja igapäevahoolduse tagamine, ravimite võtmise jälgimine, abi liikumisel ja söömisel, mugava ja turvalise keskkonna loomine.
• Töökohad: hooldekodud, õendusabiasutused ja koduhooldusteenused (koduhooldus).

2. Kvalifikatsiooninõuded ja seaduse standardid

Eestis reguleerivad sotsiaalvaldkonna spetsialistide tegevust õigusaktid ja kutsenõuded.

Teatud erihoolduse suundadel töötamiseks tuleb läbida kehtestatud nõuetele vastav koolitus ja saada haridust või kvalifikatsiooni tõendav dokument.

3. Kuidas toimub õpe Ecomengrad Õppekeskuses

Ecomengrad Õppekeskuse õppekavad on koostatud kutsestandardeid (Kutsestandard) ja sotsiaalvaldkonna praktilisi nõudeid arvestades.

1. Teoreetiline osa – veebis Zoomis: eetika, suhtluspsühholoogia, esmaabi alused, sotsiaalhoolekande õiguslikud alused ja konfliktide maandamise meetodid.
2. Praktiline koolitus: hoolealuste ümberpaigutamise ergonoomika, abivahendite ja rehabilitatsioonivahendite kasutamine.
3. Tööpraktika (Ettevõttepraktika): praktika Ida-Virumaa ja teiste piirkondade sotsiaalasutustes ja hooldekodudes, kus saab praktilise kogemuse ja tutvub võimalike tööandjatega.