Eesti keele A2-taseme eksamiks ettevalmistav laiendatud kursus

Kursuse nimetus

A2-taseme eesti keele eksamiks ettevalmistav täienduskoolitus.

Õppe maht

Õppe kogumaht on 230 akadeemilist tundi, millest 180 akadeemilist tundi on kontaktõpe ja 50 akadeemilist tundi iseseisev töö.

Õpiväljundid

Koolituse lõpuks õppija:

• mõistab eestikeelseid lauseid ja sageli kasutatavaid igapäevaseid väljendeid, mis on seotud tema jaoks oluliste eluvaldkondadega (nt teave enda ja pere kohta, sisseostud, elukoht, töö);
• tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat teabevahetust tuttavatel teemadel;
• oskab lihtsate fraaside ja lausetega kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi;
• on motiveeritud ja omab vajalikke keeleoskusi A2-taseme eesti keele eksami sooritamiseks.

Kursuse teemad

• Enda ja teiste tutvustamine: isikuandmed (nimi, aadress, telefon, sünnikoht ja -aeg, rahvus, vanus) ja faktiteave; enda ja teiste tutvustamine; välimus ja iseloom; pere, kodu ja töö; haridus, elukutse, harrastused ja huvid.
• Haridus: haridus ja koolielu; kooliaastad ja õppimine; eelistused õppeasutuse valikul; edasiõppimine; õpitulemused.
• Elukutse ja töö: elukutse ja töökoht; tööpäev; tööülesanded.
• Teenindus: teenindusasutused, lahtiolekuajad, teenused ja hinnad; põhiteenused; toimingud pangas, postkontoris, juuksuris ja muudes asutustes; teenuste eest tasumine; teenuste kirjeldused, juhised ja sildid.
• Igapäevaelu, kodu ja elukoht: elukoht ja selle ümbrus; pereelu; kodumajapidamine ja sisustus; elutingimused Eestis ja mujal; külaliste kutsumine; minu päev; minu lähedased.
• Enesetunne ja tervis: halb enesetunne ja arsti vastuvõtuaeg; enda ja lähedaste tervislik seisund; ravimite ostmine apteegist; käsimüügiravimid ja põhiteave kasutusjuhendist.
• Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus: huvid, hobid ja vaba aja veetmine; sportimine, muusikaeelistused ja lugemine; faktiteave kultuuri- ja meelelahutusasutuste kohta; meelelahutusüritused ja sünnipäeva tähistamine; kutse kultuuri- või meelelahutusüritusele.
• Sisseostud ja hinnad: kaupluste asukoht ja lahtiolekuajad; kaupade kogused, suurused ja hinnad; tarbekaubad; sisseostud ja kvaliteet; müüja või teenindaja poole abi saamiseks pöördumine; ostu eest tasumine.
• Toit ja joogid: igapäevased toitumisharjumused; toitlustusasutuste asukoht, lahtiolekuajad ja hinnaklass; laua broneerimine; toidu ja jookide tellimine menüü järgi; arve maksmine; päevapakkumised; söögi ja joogi pakkumine ning palumine laua taga; retseptide ümberkirjutamine.
• Inimestevahelised suhted ühiskonnas: sõnumite ja teadete koostamine, edastamine ja vastuvõtmine; inimeste välimuse ja muude omaduste kirjeldamine.
• Keskkond, kohad, loodus ja ilm: elukoha asukoht; tee küsimine ja juhatamine; ilmateade ja ilmastikuolude kirjeldamine; loomad, linnud ja taimed.
• Kultuur, keeled ja keeleõpe: kultuuriürituste toimumiskoht ja -aeg, piletihinnad ja esinejad; kultuurisündmused; minu keeleoskus ja keelepraktika võimalused.
• Reisimine, transport ja vaatamisväärsused: ühistranspordi sõiduplaan ja reisid; pileti ostmine ja sihtkoha nimetamine; tee küsimine ja juhatamine; ühistranspordi kasutamine; vaatamisväärsused; hotellitoa broneerimine; reisilt postkaardi kirjutamine; turismiteenuste eest tasumine.

Keeleteemad

• Eesti tähestik. Lühikesed, pikad ja ülipikad häälikud. Helitute ja heliliste häälikute ning häälikuühendite hääldus. Hääldamise erinevused eesti ja vene keeles.
• Tegusõnade pööramine oleviku ja lihtmineviku jaatavas ja eitavas vormis; täisminevik; kindel, tingiv ja käskiv kõneviis; tegusõna põhivormid ja muude vormide moodustamine; -ma– ja -da-tegevusnime kasutamine.
• Eesti keele käänded: põhikäänded ja nende moodustamise süsteem. Kohakäänded, vastavad küsimused ja kasutamine tegusõnadega tulema, minema, käima ning tagasõnadega. Nimisõnade ainsuse vormide ja mitmuse nimetava moodustamine. Ainsuse teiste käänete moodustamine ja kasutamine.
• Isikuliste ja küsivate asesõnade käänamine.
• Omadussõnade võrdlusastmed.
• Arvsõnad. Põhi- ja järgarvsõnade kasutamine eri käänetes. Osastava kasutamine sihiliste tegusõnadega. Aastaarvu ja kuupäeva märkimine. Vastused küsimustele millal? mitu? mitmes? mis kuupäeval?
• Õpitavate tegusõnade rektsioon: käima kus?, mängima mida?, küsima kellelt?, aitama keda? jt.
• Küsilausete moodustamine sõnadega: Kas? Kes? Mis? Kus? Millal? Kes mida teeb / mida tegi? Kes / mis on missugune?
• Süntaks: sõnajärg lihtlauses.
• Õigekiri: vene pärisnimede, riikide ja linnade nimede kirjutamine eesti keeles.
• Elulookirjelduse kirjutamine, isikuankeedi ja muude dokumentide täitmine, õnnitluste, lühisõnumite ja kirjade koostamine.